Skip to main content

Posts

Showing posts from August, 2018

Kas HÜPNOOS tõesti ravibki inimesi?

Heihei, mu kaalikad ja kapsad!

Postituste seeriast ''Minu vaimne teekond'' on see nüüd juba kolmas postitus. Eelmises postituses tegin juttu, milline oli meie laager, millised olid minu päevased emotsioonid ning need sai kõik teie poole teele panud. 100% siira tekstina, mis Haanjas kohapeal olles kirja sai pandud.

Eelmises postituses jäi mul mainimata päris mõnigi pisiasi nagu näiteks miks me täiesti kõrist kõik koos karjusime, miks ma mainisin ära vette hüppamise jms. 
Ma ei saa teile ju päris 100% ka kõike ära rääkida, sest ma olen siiani sellisel arvamusel, et inimesed peaksid sellisest laagrist osa saama, vähemalt korra elus!
Ja kui Sa veel mu eelmist postitust lugenud ei ole, siis tee seda kindlasti- muidu on raske arusaada millest täpselt jutt käib! ;) 

See laager muutis minu maailmavaadet ja arusaamu asjadest. Minus pole kunagi varem olnud nii palju sisetundega tegutsemist ja tegemisi ega ka otsekohesust.
Ma päris ausalt kartsin otsekohesust välja näidata varem o…

Kolme päevaga aastapikkusest haigusest vabaks?

Heihei, mu kaalikad ja kapsad... Nagu eelmises postituses öeldud sai, siis tuleb minu blogisse postitusi sarnastel teemadel (spirituaalsus, eneseotsing, enesearmastus jne) päris mitu..
Mis teekonna ma siis nüüd ette võtsin?  Seda kõike on raske isegi sõnadesse panna, kus ma käisin, mis tegin ja mida ma kogesin. Minu teekond sai alguse sõnaotseses mõttes sellega, et tundsin sees miskit kimbatust ette võtta midagi, mis puhastaks vaimu, keha ja hinge.  Olin juba planeerinud, et võtan üksikud toiduained, seljakoti, telgi ning lähen üksi või paari lähedase inimesega 3-4 päevaks loodusesse, vaikusesse, kus räägiksime ainult näost-näkku ning sotsiaalmeedia unustame täiesti ära!
Olin oma toas oma tavalist päevikut täitmas kuni otsustasin, et vaatan korra Facebooki ning vastu ei vaadanud mulle muud kui pilt sellest, et otsitakse blogijaid/blogiat laagrisse. Mis laagrisse siis? Sellisesse laagrisse, kus põhimõtteks oli see, et lõpuks ''lambakarjast'' välja asutuda ning elama hak…

Elu annab võimaluse, kui on õige aeg... Minu vaimne teekond..

Heihei, mu kaalikad ja kapsad!
Juba eelmises postituses ütlesin ma, et arvustamine jääb praegu veidikeseks kõrvale ning ma tahan teie kõigiga jagada midagi veidike enamat ja erilisemat-avada ennast ja näidata, kes ma selline tegelikult olen. Olen oma blogis juttu teinud veidike enda haigusest, mille väliselt olen suutnud seljatada, kuid vaimselt on see haigus mu küljes siiani. Siiani rääkides inimestega, kes on põdenud tõisiselt anoreksiat ja olnud alakaaluline pikka aega, väidavad kõik, et vaimselt paranemine on justkui võimatu.  Mina tahaks väita ja veel rohkem näidata, et miski pole 100% võimatu.
Kui aus olla, siis ei möödu minul päevagi, kus mu haige mina ennast ei ilmutaks...
Mul on siiani hirm teatud toitude ees, ma ei julge alati avalikult teiste ees süüa ja kardan oma toidus kasutada erinevaid toiduaineid..
Haige, kas pole? Ma olen saanud kommentaare, et olen ise oma olukorras süüdi ning tõsi on, kuid ma olen elus jõudnud lõpuks sinnani, kus tahan iseendasse tasakaalu ja rahul…