Skip to main content

What I got for christmas, ESTONIAN blogger edition!

Heihei mu kaalikad ja kapsad!
Jõuludega seotud pühad on nüüd küll ametlikult läbi ning nagu ikka, üks osa ka meie peres jõuludest on kingid. Meie peres on asjad AGA vähekene teist moodi kui tavaliselt peredes...
Nimelt ei tehta meie peres suvaliselt kinke vaid loosiga. 
Iga pereliige tõmbab loosist endale ühe persooni ning teeb siis talle kingituse. Kingitus jääb aga kindlalt määratud summa piiresse (HAHA.. iga aasta läheb budget üle xD), kuid sellegi poolest.. We try, eksole!
Samuti teeme me jõuludeks külmkapi külge soovide nimekirja, et kingitegijatel oleks natukenegi aimu, mis valdkonnas siis poodlemisel orienteeruda. See aasta oli imelik aasta ning üleühe peres sooviti kinkekaarte. Minu jaoks oli see küll hea pettumus, sest no mida ma panen sellest kaardikesest sinna kuuse alla? Noh nali naljaks, minu kartus ei saanud tõeks, sest kuuse alune oli kinkidest, noh kergelt öeldes lookas...

ÜKS PÕHJUS miks see lookas oli, olin ka mina! :D Ma olin üsna pettunud, et kinkekaarte sooviti ning seega mõtlesin ma väikest viisi käru keerata neile, kes soovisid kinkekaarte. Nendele ma panin jõulukottidesse suured telliskivid, nimesildid külge ning jäin nende esitusi ootama.... Kivi oli ikka päris raske ning nende näod olid imetlusväärsed, kui nad need rasked pakid kätte said :D!!
Sain vähe tünga teha küll, kuid muidugi olin ma neile ka õiged kingid vaadanud, igaksjuhuks, et mingit solvumist ei oleks! :)

Nii palju kui nägudest näha oli, jäid kõik oma kinkidega rahule. Seal hulgas ka mina! Minu soov oli saada endale treeninghantlid ja just need ma ka sain! Kuid minu imestuseks, kui paki kätte sain, ei saanud ma lihtsalt hantleid vaid SUURE raske puidust kasti.. Algul mõtlesin, et mis tee assortii mulle nüüd kingiti, sest mingid Liptoni teed on täpselt samas karbis xD.
KUID TEGELIKULT oli mu isa mulle hantlite jaoks kasti teinud, kus sees neid ilusti hoida!!! THIS IS INSAINE!
(meenus mulle esimesena)
Tegelikkus: 
Need aga ei olnud sugugi ainukesed asjad mina mu isa mulle siis kinkis. Lisaks hantlitele olin ma kirja pannud, et sooviksin ka kõrgelt hinnatud Joik Huuleõli.. Ja jällegi, olin üliõnnelik kui nägin kinkekotis seda karbikest.. Tundub, et vist arvati sellest vähe olevat ja nii sain ka teisi Joiki kehahooldus tooteid ja no need lõhnad!! NEED LÕHNAD! Vauvauvau..
Pikemalt Joik'i toodetest juba järgmises postituses... STAY TUNED! 
Kinkekotist leidsin veel natuke head paremat, nii kõrvarõngad kui ka küünelakki, kuid need on juba selline tavalisem kraam.

Küll aga tegeime koolis oma südamedaamidega omavahel ka kinke! Ja oii kui õnnelik ma olin kui ma need sokid sain, hahah issus! Mu elu ühel pildil.. SOKID.. Mida veel tahta kui Sul on SOKID ja oled selline sokifänn nagu mina.. Ja muidugi see armas pehme lelu seal..
Ning mu vanast koolist sõbranna.. See on väga väga ulme kui kümnesse ta kingiga pani.. Pildil olevad kinkekaardid pole küll tema kingitud, need saime me Põhjakeskuse laadalt õpilasfirmaga, kuid see märkmik ja alumisel pildil olev Skull head küünlaalus! Inner me for real!

Ma olen nende kinkide üle südamest tänulik. Mu hing ei vaja palju, et tunde rõõmu ka kõige tavalistematest asjadest. Jah, kinkige mulle sokke ja ma olen kõige õnnelikum inimene! :D
Ei, tegelikult.. Minu jõulud olid pere seltsis imelised. Ma armastan meie pere huumorimeelt ja kokkuhoidvust. See on maagiline, ausõna. Minu jaoks olid seekordsed jõulud aga täis igatsust ja nii ei olnud ma ehk alati päris momendis, kuid nautisin nii palju kui suutsin. Sellest blogimine on mulle endale kui mälestus, mis tahan, et säiliks. Olen kolm jõulu juba järjest bloginud ning seda traditsiooni ma ka jätkan!
Teile kallid, soovin ma aga ilusat viimast päeva selle aasta sees ning, et ikka uus tuleks põnev ja seikluste rohke!
Järgmises postituses arvustan juba JOIK'i tooteid! BE READY!
-M







Comments

Popular posts from this blog

JOIK'i imelised või hoopis mitte nii imelised tooted?!?!

Heihei mu kaalikad ja kapsad!

See kord oleme täiesti arvustuse maailmas.. Nagu lubasin, toon teieni arvustuse just JOIK'i toodetest, sest kingijumal õnnistas mind eelmise aasta jõuludel (haha, nii äge on öelda ''eelmise aasta'') just selle firma toodetega..

Kingikottidest leidsin ma 3 erinevat JOIK'i toodet, mis pani mind tohutult üllatama, sest tegu pole sugugi odava firmaga, küll aga kvaliteetsega. Mina isiklikult olen varasemalt nende suur küünalde fänn olnud, kuna tean, et küünlad on eestimaised ning loodussõbralikud. Lemmikud küünlad on kindlasti piparkook ning kuum šokolaad!
See kord oli küünalde asemel aga kehahooldus tooted, millest vaid ühte tegelikult soovisin. Selleks oli JOIK'i huuleõli. Lugesin selle kohta juba varasemalt ühest blogist ja jäi ikka kripeldama hinge küll, et seda oleks mul vaja. Huuled on minul üks nõrgemaid kohti ning suuääres olev lõhe/ketendav nahk on siiani minu probleemiks, KUID ka see on tänu The Body Shop'i toodetele p…

Op'i oli täiesti ilma asjata... Kõhuprobleemide saaga jätkub

Heihei mu kaalikad ja kapsad!
Andeks mulle anda, et pole pikalt bloginud. Seekordne jutt on kaa hoopis muu, kui arvustus ning plaanin ka järgmise postituse kirjutada hoopis muust...
Nagu teate käisin ma nüüd paar kuud tagasi op'il. Arvates, et peale op'i saabub rahulolu ja parem enesetunne- tegelikult mitte.
Algul tundus asi parem, kuid alles veidike aega tagasi sain ma taas meeletute kõhuvalude osaliseks süües täiesti tavalist, igapäevast toitu nagu tavaliselt.
Jah, peale op'i ei suuda mu kõht taluda rasvast toitu, mingil määral muna ning piimatooteid(teatud), kuid õhtusöögis ei olnud mitte ühtegi neist nimetatust.

Minu seedetöö, mikrofloora jne on meeletult paigast ära ja seda olnud juba üle poole aasta ning op sellele kaasa ei aidanud.. Tekib tunne justkui, et op oli täiesti ilma asjata... Tegelikult siiski mitte. Kohe kinldasti oleksid sapikivid mulle tulevikus haiget hakanud tegema(vähem või rohkem), kuid nüüd vastavalt süües ei teki seda probleemi.

Mis mind praegu sii…

Kas HÜPNOOS tõesti ravibki inimesi?

Heihei, mu kaalikad ja kapsad!

Postituste seeriast ''Minu vaimne teekond'' on see nüüd juba kolmas postitus. Eelmises postituses tegin juttu, milline oli meie laager, millised olid minu päevased emotsioonid ning need sai kõik teie poole teele panud. 100% siira tekstina, mis Haanjas kohapeal olles kirja sai pandud.

Eelmises postituses jäi mul mainimata päris mõnigi pisiasi nagu näiteks miks me täiesti kõrist kõik koos karjusime, miks ma mainisin ära vette hüppamise jms. 
Ma ei saa teile ju päris 100% ka kõike ära rääkida, sest ma olen siiani sellisel arvamusel, et inimesed peaksid sellisest laagrist osa saama, vähemalt korra elus!
Ja kui Sa veel mu eelmist postitust lugenud ei ole, siis tee seda kindlasti- muidu on raske arusaada millest täpselt jutt käib! ;) 

See laager muutis minu maailmavaadet ja arusaamu asjadest. Minus pole kunagi varem olnud nii palju sisetundega tegutsemist ja tegemisi ega ka otsekohesust.
Ma päris ausalt kartsin otsekohesust välja näidata varem o…