Skip to main content

Ettevõtlikkusest sportlikuseni!!

Kas lõpuks postitan ma midagi muud peale magusa?
Jah just nii!

See postitus on seotud ühe vahva mõttega, mis mul tekkis tänu mu kallile silmarõõmule, kes ütles, et selline võimalus on olemas- ma ei kavatse seda ka kasutamata jätta ;) 
Nimelt otsib Sportland vahvat blogijat, kellega koostööd teha ja kas ma peaksin ütlema sellisele võimalusele ei?
Kindlasti mitte!!

Mul on palju kirjutada, spordist, ületreeningutest, haigustest, toitumisest(mis vigu ma ise olen teinud, mida siiani teen ja mida üritan vältida)... Seda kõike olen ma tegelikult kaua aega juba tahtnud jagada, kuid julgust on nappinud.
Inimeste kurjad kommentaarid oleksid ehk liigselt südant riivanud, aga aeg on ka edasi liikuda ja uusi väljakutseid vastu võtta, on mul õigus? 
Ühesõnaga, kavatsen ma sellest EEPILISEST BLOGIJA OTSING'ust osa võtta! :) 
Jagaksin suurima rõõmuga seda, kuidas leidsin mina tee spordini...

Alustama peaksin sellega, et umbes neli aastat tagasi ei olnud ma kaugeltki selline nagu olen ma praegu, nii kehalt, vaimult kui üleüldiselt.
Minnes neli aastat tagasi, olin ma 12 aastane, ülekaalus, tavaline kooliõpilane, kes kannatas jah, suuremal või vähesemal määral koolikiusamise all.. inimeste sõnad läksid kergelt hinge ja alati oli kellegil midagi öelda. Selle kõige ma peitsin aga naeratuse taha ja kõik alati imestasid mu elurõõmu. Kui aus olla olid igapäeva osaks muidugi limonaadid, saiakesed ja muidugi Milka šokolaad oli suur lemmik ja ega ma krõpsudelegi ei öelnud.. ja nii see kaal kogunes.. Enne kooli minekut olin ma pisike, isegi mu vanemad kutsusid mind kribuks :D
Arstide sõnul oli suurenenud kaal ja söömine suuresti ka koolistressi süü, kuid see on rumal vabandus minu silmis.. 
Endaga tööd tehes, aktiivne olles ja paremini toitudes e. tervislikult enamus ajast- ei ole kaal just kerge tõusma. 
Aga asi pöördus, kui mu perearst mind diabeedikute arstile suunas probleemiga, et veresuhkur olevat liiga kõrge, kuid kokkuvõtvalt ei olnud sellega midagi hullu ja arstil käigul tehti mulle hoopis selgeks, et olen ülekaalus nooruk, kes peaks ainult vett jooma ja porgandit sööma.. See mõjus täpselt nii, et varsti avastasin end käimas jooksmas, muutumas aktiivsemaks- toitumist ma suuresti veel ei muutnud, kuid limonaadid hakkasid kõrvale jääma ning need asendusid maitseveega.. saades vanemaks avastasin ma asju, mis mulle tohutult meeldisid.,,
 Nendeks olid tantsimine, noorteprogrammid, õpilasesindus, koolitöös edukas olemine oli nr 1... Polnud üritust või tegemisi kuhu ma poleks jalga pistnud. tegelesin spordiga, laskmisega, tantsimisega, programmidega jnejne. Kui olin kaodanud sellise eluviisiga juba 15kg (sõin sealjuures mida ihkasin aga olin aktiivne) hakkas ka norimist vähenema, tundus et ollakse pigem kadedad mu edukuse ja muutumise üle.. See andis motivatsiooni ja mõni aeg hiljem avastasin ma ennast arvuti tagant uurimas erinevaid toitumisalaseid lehekülgi kust kogusin tohutult palju valet infot, mis andis suure tõuke selleni, et lõpetasin alakaalus, kus puudus söök , oli metsik trenn ja minimaalne puhkus.
Jõuetus oli lõpuks mu teine nimi.. Sellest ma veel pikalt rääkida ei soovi, kuid kõige selle juures jõudsin ma osavõtta programmist nimega Entrum, kus minu kirg tõeliselt välja lõi!
Mis on ENTRUM?
Entrum oli mõeldud ettevõtlikele noortele, kes sooviksid oma ideid ellu viia ning midagi ägedat korda saata. Entrum kestis pool aastat, kus sain oma esinemisjulgused, teadmised ja tahtmised ühte ühendada ja lõpuks midagi korda saata..
Ma tean kui keeruline on treening kui aega napib ja nii oli minu ja minu tiimikaaslase, kelle samuti Entrumilt leidsin, ideeks E-TRENN!!

E-trenn kujutas endast treeningut läbi mingi livestreami, kuid me ei suutnud päris seda õiget livestreami leida ja kasutasime algul Google Hangouts'i, kuid hiljem kolisime ümber Skype'i.. Trennid olid mõeldud nii personaalseks treeninguks kui ka väiksema grupi jaoks- mõtte erilisus peitus selles, et treenerid näeksid nii trennihuvilisi kui ka treenijaid näeks treenereid ning seda kõike kodunt lahkumata!!
Meie silmis ideaalne idee. Meil oli plaanis ka tulevikus treeneripaberid ära teha(kusjuures see mõte on mul siiani), kuid peale Entrumi finaali, kuhu me lõpuks õnnelikult välja jõudsime- me sellega nii võrd edasi ei tegelenud, kuid saime siiski tohutu pagasi, kuidas luua oma ettevõtet, saada tugev põhi ärimaailmast ja kuidas oma ettevõttele elu sisse puhuda. Ning kogu see protsess ainult kasvatas armastust minus spordi vastu!! 
Annan ka oma lubaduse, et õige pea olen ka mina tagasi reel ja taas spordivõimeline!!

See on see lugu, mida soovisin paljudega jagada ja ma tahaks öelda, et kõik on võimalik.. Ma tahan jõuda kaugele, olla edukas, olla sportlik ja tervislik ja ma tunnen, et seda lugu jagades suudan ma kellegis tekitada tunde, et ka nemad suudavad kui tahavad!!
Minu armastus Sportlandi vastu andis motivatsiooni, et kirjutada üks vahva jutuke ning panna see teele avalikuse poole!
Ootan ka kommentaare ning Teie lugusid!

Kui keegi soovib teada saada E-trenni ja Entrumi kohta siis klikka tumedatel sõnadel! :) 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

JOIK'i imelised või hoopis mitte nii imelised tooted?!?!

Heihei mu kaalikad ja kapsad!

See kord oleme täiesti arvustuse maailmas.. Nagu lubasin, toon teieni arvustuse just JOIK'i toodetest, sest kingijumal õnnistas mind eelmise aasta jõuludel (haha, nii äge on öelda ''eelmise aasta'') just selle firma toodetega..

Kingikottidest leidsin ma 3 erinevat JOIK'i toodet, mis pani mind tohutult üllatama, sest tegu pole sugugi odava firmaga, küll aga kvaliteetsega. Mina isiklikult olen varasemalt nende suur küünalde fänn olnud, kuna tean, et küünlad on eestimaised ning loodussõbralikud. Lemmikud küünlad on kindlasti piparkook ning kuum šokolaad!
See kord oli küünalde asemel aga kehahooldus tooted, millest vaid ühte tegelikult soovisin. Selleks oli JOIK'i huuleõli. Lugesin selle kohta juba varasemalt ühest blogist ja jäi ikka kripeldama hinge küll, et seda oleks mul vaja. Huuled on minul üks nõrgemaid kohti ning suuääres olev lõhe/ketendav nahk on siiani minu probleemiks, KUID ka see on tänu The Body Shop'i toodetele p…

Op'i oli täiesti ilma asjata... Kõhuprobleemide saaga jätkub

Heihei mu kaalikad ja kapsad!
Andeks mulle anda, et pole pikalt bloginud. Seekordne jutt on kaa hoopis muu, kui arvustus ning plaanin ka järgmise postituse kirjutada hoopis muust...
Nagu teate käisin ma nüüd paar kuud tagasi op'il. Arvates, et peale op'i saabub rahulolu ja parem enesetunne- tegelikult mitte.
Algul tundus asi parem, kuid alles veidike aega tagasi sain ma taas meeletute kõhuvalude osaliseks süües täiesti tavalist, igapäevast toitu nagu tavaliselt.
Jah, peale op'i ei suuda mu kõht taluda rasvast toitu, mingil määral muna ning piimatooteid(teatud), kuid õhtusöögis ei olnud mitte ühtegi neist nimetatust.

Minu seedetöö, mikrofloora jne on meeletult paigast ära ja seda olnud juba üle poole aasta ning op sellele kaasa ei aidanud.. Tekib tunne justkui, et op oli täiesti ilma asjata... Tegelikult siiski mitte. Kohe kinldasti oleksid sapikivid mulle tulevikus haiget hakanud tegema(vähem või rohkem), kuid nüüd vastavalt süües ei teki seda probleemi.

Mis mind praegu sii…

Kas HÜPNOOS tõesti ravibki inimesi?

Heihei, mu kaalikad ja kapsad!

Postituste seeriast ''Minu vaimne teekond'' on see nüüd juba kolmas postitus. Eelmises postituses tegin juttu, milline oli meie laager, millised olid minu päevased emotsioonid ning need sai kõik teie poole teele panud. 100% siira tekstina, mis Haanjas kohapeal olles kirja sai pandud.

Eelmises postituses jäi mul mainimata päris mõnigi pisiasi nagu näiteks miks me täiesti kõrist kõik koos karjusime, miks ma mainisin ära vette hüppamise jms. 
Ma ei saa teile ju päris 100% ka kõike ära rääkida, sest ma olen siiani sellisel arvamusel, et inimesed peaksid sellisest laagrist osa saama, vähemalt korra elus!
Ja kui Sa veel mu eelmist postitust lugenud ei ole, siis tee seda kindlasti- muidu on raske arusaada millest täpselt jutt käib! ;) 

See laager muutis minu maailmavaadet ja arusaamu asjadest. Minus pole kunagi varem olnud nii palju sisetundega tegutsemist ja tegemisi ega ka otsekohesust.
Ma päris ausalt kartsin otsekohesust välja näidata varem o…