Skip to main content

Kas positiivsus või negatiivsus? Mida mina eelistan..

Minu jaoks on hetkel negatiivsus peamine asi, millega iga päev pean kokku puutuma. Eks ma olen andnud negatiivsusele vabad käed, kuid pigem on asi nüüd seda pidi, et ma üritan seda endast, oma kodust ja lähedastest välja juurida. Negatiivsus on iga inimese jaoks eraldi mõiste, mõne jaoks on negatiivsus pesemata pesu või nõud, mõne jaoks raha/riiete/esemete nappus.. Minu jaoks aga hea vaimse tervise puudumine. Ma näen tõsiselt vaeva, et oma mõttemaailm positiivsuse poole suunata ning ennast oma vaimses ja füüsilises kehas hästi tunda, mis on kusjuures ikka vägagi raske.
Loomulikult praegult, mu postitust lugedes, tundub see teile kerge, aga mulle on see ülimalt suur väljakutse.


  • Ma olen proovinud lugeda positiivse mõttelaadiga raamatuid, mis mingil määral ja mingil hetkel täiesti aitavad, kuid kauaks suudab ikka üks raamat su ajusse ringlema jääda. Siis peaks haarama kohe uue järgi.. Ja seda ma olen üritanud teha..




  • Meditatsioon on ehk samuti see, mis aitab oma vaimse minaga paremat palantsi saavutada.. Selle peaksin enda ''must do'' listi lisama iga päev, kuna see on tõsiselt unustuste hõlma vajunud.


  • Rääkimine, rääkimine, rääkimine. See on midagi mis aitab! Milleks muidu meile need psühholoogid, kes sind kuulavad ja mingil määral abi annavad. Minu psühholoogiks on kindlasti mu ema ja parim sõbranna. Nad on alati olemas ja alati kuulavad. Kuid igaüks peaks meeles pidama, et ainult sinul ei ole probleeme, vaid ka teistel. Kuula ka ise ja anna nõu. Õpid ka ennast paremini analüüsima ja oskad jälgida mida oma elus vältida.                                                                                                                                                                                                     
  • Tee midagi mis paneb sind tundma elusana. Nii ''typical'' arvate teie.. Aga see on tõsi! Meid panevad elama nii mitmed erinevad asjad.. Meie perekond, meie vabaaeg mida tuleb endale leida, uute asjade soetamine, kasvõi enda koju lillede ostmine, või veelgi parem, kellegile teisele, mitte mingil põhjusel lillede kinkimine(minu üks lemmikutest, mis ka minu näo särama paneb), metsas käimine, rannas jalutamine, sõpradega pikniku tegemine või mis kõik muu veel.                                                                                                                                                              


  • Üks hea võimalus kuidas oma mõtted eemale viia on kindlasti ka mingi hea filmi vaatamine. Võta tass rohelist teed, vaata oma lemmik filmi ja naudi. Haara kas perekonnaliige või sõber ja lihtsalt ole!


  • Muidugi on ka muusika paljude jaoks see mis aitab, pane siis kas oma tümps või rahulik jazz käima ja võta aeg maha, võta tassike kuuma teed/kohvi ja anna endale aru, et sa oled mõeldud elama, mitte mõttetult rassima ja rügama. 


  • Tihtipeale inimesed on ümbritsetud väga väga negatiivsete inimestega. Need võivad olla vabalt ka su perekonnaliikmed.. Aga siis tulebki teha endaga tööd ja samuti teha nende negatiivsete inimestega tööd. Muidugi on raskem öelda oma vanematele või õdedele/vendadele, et nad on eemaletõukavalt negatiivsed, aga tihtipeale selle välja ütlemine panebki neid ennast muutma. Enda head enesetunnet ja energiat ei tohiks lasta rikkuda.. Selle eest tuleb seista!

  • Anna endale aru ja ära mõtle üle. Naudi elu. Ole tervislik. Liigu, spordi, veeda lõbusalt aega, lõõgastu.
Kõik need asjad, mis ma praegu üles loetlesin, ongi mul kõrvale jäänud. Ainuke asi mis on jäänud, on lugemine. Kuid ma ei mäleta tõsiselt millal ma viimati mõnda head filmi vaatasin või lihtsalt sõpradega õhtut nautisin ja ma arvan, et just seda ma vajangi, et oma vaimne mina jälle endaga tasakaalu saada. 
Oma mõtete suunamine paremuse poole, on tõsiselt raske tegevus, kuid kõik on võimalik kui me seda ise tahame ja ma suudan seda. Kui ma iseendasse usun, on KÕIK võimalik!


Comments

Popular posts from this blog

JOIK'i imelised või hoopis mitte nii imelised tooted?!?!

Heihei mu kaalikad ja kapsad!

See kord oleme täiesti arvustuse maailmas.. Nagu lubasin, toon teieni arvustuse just JOIK'i toodetest, sest kingijumal õnnistas mind eelmise aasta jõuludel (haha, nii äge on öelda ''eelmise aasta'') just selle firma toodetega..

Kingikottidest leidsin ma 3 erinevat JOIK'i toodet, mis pani mind tohutult üllatama, sest tegu pole sugugi odava firmaga, küll aga kvaliteetsega. Mina isiklikult olen varasemalt nende suur küünalde fänn olnud, kuna tean, et küünlad on eestimaised ning loodussõbralikud. Lemmikud küünlad on kindlasti piparkook ning kuum šokolaad!
See kord oli küünalde asemel aga kehahooldus tooted, millest vaid ühte tegelikult soovisin. Selleks oli JOIK'i huuleõli. Lugesin selle kohta juba varasemalt ühest blogist ja jäi ikka kripeldama hinge küll, et seda oleks mul vaja. Huuled on minul üks nõrgemaid kohti ning suuääres olev lõhe/ketendav nahk on siiani minu probleemiks, KUID ka see on tänu The Body Shop'i toodetele p…

Op'i oli täiesti ilma asjata... Kõhuprobleemide saaga jätkub

Heihei mu kaalikad ja kapsad!
Andeks mulle anda, et pole pikalt bloginud. Seekordne jutt on kaa hoopis muu, kui arvustus ning plaanin ka järgmise postituse kirjutada hoopis muust...
Nagu teate käisin ma nüüd paar kuud tagasi op'il. Arvates, et peale op'i saabub rahulolu ja parem enesetunne- tegelikult mitte.
Algul tundus asi parem, kuid alles veidike aega tagasi sain ma taas meeletute kõhuvalude osaliseks süües täiesti tavalist, igapäevast toitu nagu tavaliselt.
Jah, peale op'i ei suuda mu kõht taluda rasvast toitu, mingil määral muna ning piimatooteid(teatud), kuid õhtusöögis ei olnud mitte ühtegi neist nimetatust.

Minu seedetöö, mikrofloora jne on meeletult paigast ära ja seda olnud juba üle poole aasta ning op sellele kaasa ei aidanud.. Tekib tunne justkui, et op oli täiesti ilma asjata... Tegelikult siiski mitte. Kohe kinldasti oleksid sapikivid mulle tulevikus haiget hakanud tegema(vähem või rohkem), kuid nüüd vastavalt süües ei teki seda probleemi.

Mis mind praegu sii…

Kas HÜPNOOS tõesti ravibki inimesi?

Heihei, mu kaalikad ja kapsad!

Postituste seeriast ''Minu vaimne teekond'' on see nüüd juba kolmas postitus. Eelmises postituses tegin juttu, milline oli meie laager, millised olid minu päevased emotsioonid ning need sai kõik teie poole teele panud. 100% siira tekstina, mis Haanjas kohapeal olles kirja sai pandud.

Eelmises postituses jäi mul mainimata päris mõnigi pisiasi nagu näiteks miks me täiesti kõrist kõik koos karjusime, miks ma mainisin ära vette hüppamise jms. 
Ma ei saa teile ju päris 100% ka kõike ära rääkida, sest ma olen siiani sellisel arvamusel, et inimesed peaksid sellisest laagrist osa saama, vähemalt korra elus!
Ja kui Sa veel mu eelmist postitust lugenud ei ole, siis tee seda kindlasti- muidu on raske arusaada millest täpselt jutt käib! ;) 

See laager muutis minu maailmavaadet ja arusaamu asjadest. Minus pole kunagi varem olnud nii palju sisetundega tegutsemist ja tegemisi ega ka otsekohesust.
Ma päris ausalt kartsin otsekohesust välja näidata varem o…