Skip to main content

Sapikivi opp ja taastumie... Pole olnud naljaasi...

Heihei mu kaalikad ja kapsad!

Mõni teist teab, mõni teist kindlasti ei tea, et käisin veidike aega tagasi enda elu esimesele operatsioonil. Ehk mõne jaoks pole see midagi, minu jaoks aga täiesti uus ja kõhedust tekitav kogemus.
Mis op'iga on siis tegu? 
Raudselt tulevad paar head kommentaari nüüd, kuid jah, ma käisin sapikivi op'il. Opi käigus eemaldati nii kivid kui ka sapipõis. Sapipõis on mõeldud selleks, et seedida rasvasemat toitu jms, millega muidu on seedeelundkonnal raske hakkama saada. Minul seda nüüd enam ei ole.. KUID, mis siis muutub? Loe ja saad teada!

Esimene reakstsioom mida sain, kui arstid kuulsid, et mul on sapikivid: ''ISSAND! Nii noor ja juba sapikivid!'' Just sellise lause kuulsin ma esimese asjana Rakvere emos, kui valude pärast seda külastama pidin.
Siis aga kui mainisin, et olen anoreksiat põdenud hakkasid kõik omakorda ''aaaaa''tama. Basic suhtumine Rakvere poolt...
Op'i pidin kokku ootama peaaegu kolm kuud. 

Miks sapikivid tekivad? 
Neid põhjuseid on vist rohkem kui ühekäe näppudel loetleda saaks, kuid peamiselt vale toitumine, alkohol jms. Minu puhul oli sapikivide põhjuseks ülikiire ning suur kaalulangus. Olles alakaalus andisid need sapikivid endast märku meeletu valuga, peale mida jäi asi rahulikuks kuni selle ajani, kui enda menüüse tagasi hakkasin võtma kõike inimlikku, mida süüakse. 

Kuidas minu puhul spikivide probleem väljendus? 
Sapikivid põhjustavad siis nagu ma juba eelnevalt kirjutasin valu, kuid mitte ainult. See oli ülikurnav, sest peaaegu mitte midagi süüa ei kannatanud. Peale söömist sain kohese puhituse, alakõhuvalu, kõht oli üks hetk kinni, siis lahti, siis gaasid, valud öösel... See oli ülimalt kurnav. 
Ma julgesin süüa midagi veidikenegi kogukamat ainult kodus. Kodus oli hea turvaline. Kui tekibki puhitus siis on savi, kui lähebki vetsuralliks, siis savi.. 
Samuti tegelesin ma trenniga... Mõni päev ma elasingi selle nimelt, et trennis ennast tühjaks pigistada ja koju minnes lihtsalt laip olla, et äkki läheb päev nii, et olen nii väsinud ja valu jääb trennisaali. 
Ma tõesti armastan oma kodukoha jõusaali, seda tunnet peale trenni ning oodatavat lihasvalu.. See lihtsalt on mulle meeldiv..
Peale op'i pean ma nüüd aga eemal olema sellest kõigest poolteist kuud. Jah mul on omad kartused. Nii treenimise, söömise kui ka väljanägemise osas. Eks see kõik ole anoreksia kõrvalmõju.

Peale op'i.....
Peale op'i sain samal päeval koju. Kojusõit oli tänu nendele Tallinna teedele ülipiinarikas. Kuid kui koju jõudsin oli vist rahu juba rohkem sees.
Esimesel päeval midagi palju süüa ei kannatanud, kuid kodus olles proovisin porgandipirukast juba ampsu ja närisin kartulit ülipüreeks ning veidike ka kreeka jogurtit, mõned ampsud ka jäätist..
Tegelikult oli kirjas, et tuleks süüa võimalikult vedelat, aga mõtteis tiksus koguaeg ka see, et tahan oma keha kõigega kiirelt harjutada ja kõiksugu asju isutas peale 1,5 päeva phm mitte söömist.. Eriti raskeks tegi olemise see, et keha oli õhku täis.. St. siis seda, et op'i ajal lastakse keha sisse õhku, et organeid ei vigastataks ja õhk väljub kehast aja jooksul. Üliimelik oli see, et kui külge keerasin pikali olles, oli kuulda kuidas see õhk korisevalt maos liigub. Kogu keha oli suurem, kuid aja jooksul taanuds.

''Märkmed teisest päevast..''
Valud on siiani väga tugevad, kuid juba liigun. Kõndisin täna endagi jaoks üsna parasjagu.. Loodan siiralt, et homme on veel parem.
Ma tean, et mu keha reaalselt paranebki toiduga.. Seega olen ma söönud phm seda mida isutab..  Tohutult isutab soolast. Igalepoole lihtsalt topeltkogus...
Kõht on tohutult suur ja punnis ees.. See on mis mulle muret teeb.. Loodan et see taandub üsna pea...
Kardan ka trenni osas, et millal end juba rohkem liigutada saan..

........ 
Juba neljandal/viiendal päeval olin väga reipalt jalul.. Käisin koolis, mis oli esimesel korral päris ebamugav.. Sellise raseda naise tunne oli peal haha, kõht punnis ees, hingata raske jne, kuid käidud ja asi korras. Peale op'i on ülioluline kohe liikuma saada ennast(st. jalutamine), sest see aitab paranemisele, vereringele jms kaasa. Raskusi aga tõsta tegelikult siis ei või, kuid minu koolikott on juba piisavalat raske, et seda raskuseks liigitada seega, idk kuidas sellega täpselt on.. Vist enesetunde küsimus rohkem ning ettevaatlik tuleb kindlasti olla!

Mis on muutunud? 
Enda jaoks olen avastanud selle, et kui ISUTAB, siis tuleb süüa. Just mõnipäev tagasi sõin ma meeletult küüslauku.. Muidu ma seda eriti ei salli, aga mu keha väljendas ennast samal päeval täpselt nii, et mul oligi seda täiega vaja... 
Minu keha aga ei kannata eriti paljast piima, tomatit, rasvasemat sealiha(ka väikesed kogused), juustu, munakollast..  Põhilised asjad hekte seisuga.. 
Enesetunne on hea, aga kui süüa midagi, mida keha ei salli, siis on ikka päris kohutav küll. 

Eriti tõhusad on paranemisel olnud ka jägnevad tooted:
 Kamatooted on siiani minu MUST have.. Ei taha minu seedimine tööd teha ilma kama ja keefirita.. Eestlane, you know..
 Seda toodet soovitati seedetöö parandamiseks, puhitiste vastu ja kõige sellise teemaga seonduvate probleemide puhul.. JA TÕESTI TÖÖTABKI!
 Selle toote tõi mulle mu silmarõõmu emme.. Sipelgapuukoore kapslid... Immuunsüsteemi toetav, antibakteriaalne ja mis kõik sada imet see pidi ära tegema. Kes usub, sellel toimib! USU MIND ;)!


Täna käisin ja sain ka niidid välja! Keha on juba ilusti tagasi tõmmanud ning raseda naise tunne on kadunud.. Annan endast tervenemisel parima, liigun, joon vett ja teen asju enesetunde järgi, sest see on meie suurim teejuht.. Loodan peagi oma vana aktiivsuse ja tegemiste juures tagasi olla ning siis juba suurema hooga!! 

Kui SUL on mulle küsimusi, siis küsi julgelt ning vastan MEELEDI! :) 
-M

Comments

Popular posts from this blog

JOIK'i imelised või hoopis mitte nii imelised tooted?!?!

Heihei mu kaalikad ja kapsad!

See kord oleme täiesti arvustuse maailmas.. Nagu lubasin, toon teieni arvustuse just JOIK'i toodetest, sest kingijumal õnnistas mind eelmise aasta jõuludel (haha, nii äge on öelda ''eelmise aasta'') just selle firma toodetega..

Kingikottidest leidsin ma 3 erinevat JOIK'i toodet, mis pani mind tohutult üllatama, sest tegu pole sugugi odava firmaga, küll aga kvaliteetsega. Mina isiklikult olen varasemalt nende suur küünalde fänn olnud, kuna tean, et küünlad on eestimaised ning loodussõbralikud. Lemmikud küünlad on kindlasti piparkook ning kuum šokolaad!
See kord oli küünalde asemel aga kehahooldus tooted, millest vaid ühte tegelikult soovisin. Selleks oli JOIK'i huuleõli. Lugesin selle kohta juba varasemalt ühest blogist ja jäi ikka kripeldama hinge küll, et seda oleks mul vaja. Huuled on minul üks nõrgemaid kohti ning suuääres olev lõhe/ketendav nahk on siiani minu probleemiks, KUID ka see on tänu The Body Shop'i toodetele p…

Op'i oli täiesti ilma asjata... Kõhuprobleemide saaga jätkub

Heihei mu kaalikad ja kapsad!
Andeks mulle anda, et pole pikalt bloginud. Seekordne jutt on kaa hoopis muu, kui arvustus ning plaanin ka järgmise postituse kirjutada hoopis muust...
Nagu teate käisin ma nüüd paar kuud tagasi op'il. Arvates, et peale op'i saabub rahulolu ja parem enesetunne- tegelikult mitte.
Algul tundus asi parem, kuid alles veidike aega tagasi sain ma taas meeletute kõhuvalude osaliseks süües täiesti tavalist, igapäevast toitu nagu tavaliselt.
Jah, peale op'i ei suuda mu kõht taluda rasvast toitu, mingil määral muna ning piimatooteid(teatud), kuid õhtusöögis ei olnud mitte ühtegi neist nimetatust.

Minu seedetöö, mikrofloora jne on meeletult paigast ära ja seda olnud juba üle poole aasta ning op sellele kaasa ei aidanud.. Tekib tunne justkui, et op oli täiesti ilma asjata... Tegelikult siiski mitte. Kohe kinldasti oleksid sapikivid mulle tulevikus haiget hakanud tegema(vähem või rohkem), kuid nüüd vastavalt süües ei teki seda probleemi.

Mis mind praegu sii…

Kas HÜPNOOS tõesti ravibki inimesi?

Heihei, mu kaalikad ja kapsad!

Postituste seeriast ''Minu vaimne teekond'' on see nüüd juba kolmas postitus. Eelmises postituses tegin juttu, milline oli meie laager, millised olid minu päevased emotsioonid ning need sai kõik teie poole teele panud. 100% siira tekstina, mis Haanjas kohapeal olles kirja sai pandud.

Eelmises postituses jäi mul mainimata päris mõnigi pisiasi nagu näiteks miks me täiesti kõrist kõik koos karjusime, miks ma mainisin ära vette hüppamise jms. 
Ma ei saa teile ju päris 100% ka kõike ära rääkida, sest ma olen siiani sellisel arvamusel, et inimesed peaksid sellisest laagrist osa saama, vähemalt korra elus!
Ja kui Sa veel mu eelmist postitust lugenud ei ole, siis tee seda kindlasti- muidu on raske arusaada millest täpselt jutt käib! ;) 

See laager muutis minu maailmavaadet ja arusaamu asjadest. Minus pole kunagi varem olnud nii palju sisetundega tegutsemist ja tegemisi ega ka otsekohesust.
Ma päris ausalt kartsin otsekohesust välja näidata varem o…