Skip to main content

Sõjaväelased uksetaga?!?

Ohh mu kaalikad ja kapsad..

Kas te teate kui hea tunne tuleb sisse, kui saate teada, et kohe-kohe näete kedagi, keda üle pika aja näinud pole?? Ma usun, et enamik meist teab ja just praegusel momendil saan olla mina see sama õnnelik.. Ei see pole otseselt mu silmarõõm, keda ka kibelen tohutult nägema, kallistama, pigistama kuna tegu on ta sünnipäevaga, kuid täna saabub koju minu sõdur!! Lõpuks on need sõduripoisid vabad ja lastud koju tulema... Ma usun, et olen sama ärevil, vb isegi, et veidike rohkem kui mu vend ise :D!!

Ma olen tohutult uhke ta üle. Ta on noor, ettevõtlik ja sihikindel. Mäletan neid sõjaväkke minemisele eelnevaid päevi. Ta oli tohutult närvis ja ma usun, et tal täitsa puuduski soov sinna minna.. Mõistsin teda täiesti. Tal oli suurepärane töökoht, ta õppis samal ajal ja üritas oma asjadega järjepeale saada, kuid selline kohustus oli samuti tee peal ees. Nüüdseks on see aga läbi!!

Kui ta vahepeal ikka tihedamalt kodus käis, rääkis ta ikka ühest ja teisest, mis on põnev olnud, mida nad on teinud või kus käinud. Sõjavägi minu silmis muutis teda ainult mehelikumaks, siiramaks ja hoolivamaks. Me ei saanud kunagi pea-aegu üldse läbi, suhtlus oli napp ja rääkida ei osanud nagu millestiki, aga see milline on ta praegu, kuidas ta suhtleb, on ja hoolib- see on võrratu!!
Kui ma kuulen, et tal läheb hästi või ta on rahul sellega mida ta teeb siis tekib sisse ülim õnnetunne.. Ta on mulle hinge pugenud ja ta on reaalselt minu venna!! 
Vahepeal visatakse nalja, et oleme väga sarnased, mingid näoilmed jne- seda kuuldes ma ei tea isegi miks, aga läheb mul tuju alati kordades paremaks. Ta on vahva sell tõesõna.. 

Eks kindlasti mõni lugedes mõtleb, et see mis ma siia praegu kirjutan ei oma mingit erilist pointi, aga ei ole minu silmi olulisemat kui kallid inimesed sinu ümber, kes hoolivad, armastavad, austavad ja on sinu jaoks alati olemas, ükskõik milline sa ka poleks või mis probleem sul on.. 

Kogu pere oli nii harjunud sellega, et venna igal nädalalõpul koju sai, kuid kui kevadtorm algas siis peale seda oligi arvata, et koju ei saada pikemat aega.. Selle ajaga kui ta iga nädalavahetus kodus käis, sai sellega nii ära hrajuda, et nüüd kui teda pole kolm nädalat näinud, on tohutu igatsus hinges.. Planeerisime vanematega talle ka midagi ägedat teha ja see millega me hakkama saime mulle küll väga meeldib.. 
Kusjuures pildil olevad õhupallid on veel minu sünnipäevast alles!! SHARING IS CARING!! Mis sest, et ma toitu ei jaga :D:D!! Tegelikult ''care''in isegi nii palju, et küpsetasin lausa koogi...



Kuna eilne päev kujunes üle-üldse väga kiireks tänu pikale koolipäevale siis koju tulles, küpsetasin ma veel kooki kella 11-aeg öösel, ning voodisse sain alles hommiku eel. Kindlasti hoidis ärkvel ka teadmine, et mu kallim sünnib üsna-üsna pea ja kuidas siis saaksid sellise võrratu sündmuse maha magada. Üks imeline inimene on sündinud ja mul on nii kuradima hea meel, et ta mu ellu on tulnud!!
Ma ei jõua ära oodata millal ma teda juba näha saan!

Nädalavahetusel kavatsen ma üht-teist põnevat teha ja korda saata ning loodan, et seda õnnestub mul jäädvustada.. Selleks aga, et teada saada mis toimuma hakkab, hoia mu blogil silm peal! Ja hoia oma lähedasi!! :)
Ära unusta et tänane päev on viimane hääletuseks! Kõikidele vahvatele sellidele aga paii!

/http://eba.marimell.eu/

https://www.facebook.com/eestiblogiauhinnad/photos/a.407089086159021.1073741829.382329951968268/704562939744966/?type=3&theater


*Vihjeks.. Kes Viljandis pole käinud, see elu pole näinud!!
Olen peagi tagasi!! :)

-M

Comments

Popular posts from this blog

JOIK'i imelised või hoopis mitte nii imelised tooted?!?!

Heihei mu kaalikad ja kapsad!

See kord oleme täiesti arvustuse maailmas.. Nagu lubasin, toon teieni arvustuse just JOIK'i toodetest, sest kingijumal õnnistas mind eelmise aasta jõuludel (haha, nii äge on öelda ''eelmise aasta'') just selle firma toodetega..

Kingikottidest leidsin ma 3 erinevat JOIK'i toodet, mis pani mind tohutult üllatama, sest tegu pole sugugi odava firmaga, küll aga kvaliteetsega. Mina isiklikult olen varasemalt nende suur küünalde fänn olnud, kuna tean, et küünlad on eestimaised ning loodussõbralikud. Lemmikud küünlad on kindlasti piparkook ning kuum šokolaad!
See kord oli küünalde asemel aga kehahooldus tooted, millest vaid ühte tegelikult soovisin. Selleks oli JOIK'i huuleõli. Lugesin selle kohta juba varasemalt ühest blogist ja jäi ikka kripeldama hinge küll, et seda oleks mul vaja. Huuled on minul üks nõrgemaid kohti ning suuääres olev lõhe/ketendav nahk on siiani minu probleemiks, KUID ka see on tänu The Body Shop'i toodetele p…

Op'i oli täiesti ilma asjata... Kõhuprobleemide saaga jätkub

Heihei mu kaalikad ja kapsad!
Andeks mulle anda, et pole pikalt bloginud. Seekordne jutt on kaa hoopis muu, kui arvustus ning plaanin ka järgmise postituse kirjutada hoopis muust...
Nagu teate käisin ma nüüd paar kuud tagasi op'il. Arvates, et peale op'i saabub rahulolu ja parem enesetunne- tegelikult mitte.
Algul tundus asi parem, kuid alles veidike aega tagasi sain ma taas meeletute kõhuvalude osaliseks süües täiesti tavalist, igapäevast toitu nagu tavaliselt.
Jah, peale op'i ei suuda mu kõht taluda rasvast toitu, mingil määral muna ning piimatooteid(teatud), kuid õhtusöögis ei olnud mitte ühtegi neist nimetatust.

Minu seedetöö, mikrofloora jne on meeletult paigast ära ja seda olnud juba üle poole aasta ning op sellele kaasa ei aidanud.. Tekib tunne justkui, et op oli täiesti ilma asjata... Tegelikult siiski mitte. Kohe kinldasti oleksid sapikivid mulle tulevikus haiget hakanud tegema(vähem või rohkem), kuid nüüd vastavalt süües ei teki seda probleemi.

Mis mind praegu sii…

Kas HÜPNOOS tõesti ravibki inimesi?

Heihei, mu kaalikad ja kapsad!

Postituste seeriast ''Minu vaimne teekond'' on see nüüd juba kolmas postitus. Eelmises postituses tegin juttu, milline oli meie laager, millised olid minu päevased emotsioonid ning need sai kõik teie poole teele panud. 100% siira tekstina, mis Haanjas kohapeal olles kirja sai pandud.

Eelmises postituses jäi mul mainimata päris mõnigi pisiasi nagu näiteks miks me täiesti kõrist kõik koos karjusime, miks ma mainisin ära vette hüppamise jms. 
Ma ei saa teile ju päris 100% ka kõike ära rääkida, sest ma olen siiani sellisel arvamusel, et inimesed peaksid sellisest laagrist osa saama, vähemalt korra elus!
Ja kui Sa veel mu eelmist postitust lugenud ei ole, siis tee seda kindlasti- muidu on raske arusaada millest täpselt jutt käib! ;) 

See laager muutis minu maailmavaadet ja arusaamu asjadest. Minus pole kunagi varem olnud nii palju sisetundega tegutsemist ja tegemisi ega ka otsekohesust.
Ma päris ausalt kartsin otsekohesust välja näidata varem o…